Fringe'il navigeerimine Kaisa Linguga

Kaisa Ling on tuntud Eesti bluusilaulja, kultuuriajakirjanik, kirjandusteadlane ja tõlkija.

Saaremaalt pärit Ling on lõpetanud Tartu Ülikooli kirjandus- ja teatriteaduse eriala. Ta on eelkõige tuntud 2017. aastal asutatud palagani bluusi kollektiivi Kaisa Ling Thing eestvedaja ja solistina, samuti kohaliku kabaree-, klounaadi- ja sõltumatu etenduskunstide maastiku eestvedajana.

Lisaks töölõikudele Eesti Rahvusringhäälingus ajakirjaniku ja saatejuhina tegutseb Ling Tallinn Fringe Festivali artistide eestkõnelejana (Artists’ Ambassador). Selles intervjuus istusin temaga maha, et arutleda fringe-festivalide filosoofia, sõltumatute kunstnike eneseteostuse ning selle üle, mida on vaja edukaks hakkamasaamiseks kureerimata ja iseseisval kultuurimaastikul.

Arashk Azizi: Kuidas sa oma vaatenurgast Fringe'i defineerid?

Kaisa: Minu jaoks on Fringe'ist saanud haridus — see on sõltumatule kunstnikule olnud kutseülikool ja kirev õpikoda, kus olen harjutanud, kuidas olla looja, kes võtab täieliku vastutuse oma karjääri iga tahu eest. Kui ma esimest korda Edinburghi Fringe'il esinesin, tundsin tagasi tulles, et olin tänu hiiglaslikule töömahule, flaierdamisele, esinemistele ja nähtud vaevale poole parem kui varem. Lisaks on see maailma suurim loovtöömess, kus kohtuda teiste kunstnikega, näha ägedat kunsti, saada inspiratsiooni ja luua uusi koostööprojekte.

Arashk: Milline on sinu roll Tallinn Fringe'i artistide eestkõnelejana ning millal peaksid kunstnikud sinu poole pöörduma?

Kaisa: Ühelt poolt suhtlen esinemiskohtade, meedia ja publikuga, et neilegi selgitada nende rolle ja võimalusi fringe’il. Kõike selleks, et meile, artistidele, paremaid töötingimusi luua.

Teiselt poolt üritan näidata kunstnikele, mis fringe olla võiks, ning julgustada neid saama iseseisvateks, eneseteadlikeks loojateks. Fringe võib olla ükskõik mis, mida sa ise soovid: karjääri hüppelaud, tee algus või hoopis koht, kus mõistad, et see ala polegi sinu jaoks. Kunstnikud võivad minuga ühendust võtta ka siis, kui nad veel täpselt ei tea, mida vajavad — olen siin selleks, et aidata neil sellest kogemusest maksimum võtta.

Arashk: Oma kogemuse põhjal: mis on kõige sagedasem viga, mida alustavad fringe-artistid teevad?

Kaisa: Suurimad eksiarvamused on seotud mõistmisega, mida fringe tegelikult nõuab, ning ootusega saada ühe festivaliga üleöö kuulsaks – mis on umbes üks võimalus musttuhandest. Kuna festival on täielikult kureerimata, ei ole siin korraldajaid, kes etendused kunstnikule ette valmistaksid. Alustavad loojad ei hooma tihti, et nad peavad ise olema oma produktsiooni-, turundus- ja korraldusmeeskond. Kõigega tuleb ise tegeleda: esinemispaikade broneerimise, logistika, reklaami, tabelite täitmise ja piletimüügiga, hoides samal ajal silma peal oma vaimsel ja füüsilisel tervisel.

See täielik üleminek enesekorraldusele on Eestis eriti suur väljakutse, kuna see põrkub meie ajaloolise taustaga. Eesti kultuuriruum pärineb jäigast, institutsionaalsest süsteemist, kus riiklikud asutused juhtisid kunstnike karjääri ning loojatel endil oli vähe sõnaõigust oma teekonna suhtes. Kureerimata fringe'ide mudelisse astumine nõuab kunstnikult täielikku mõttemuutust ja mõistmist, mida tähendab tegutseda tõelisel vabaturul, kus iga kunstnik ongi iseenda mänedžer.

Arashk: Kõige sellega tegelemine võib tunduda halvav. Millist praktilist nõu või strateegiat sa jagaksid selle pinge ohjamiseks?

Kaisa: Ära hauka korraga liiga suurt tükki. Alusta väikselt – tee kolm etendust: neljapäeval, reedel ja laupäeval mõnes väikeses, umbes 30-kohalises esinemispaigas. Etenduste rea läbiviimine algusest lõpuni annab tohutult enesekindlust ning tegevusplaani edaspidiseks. Kui oled endale tõestanud, et suudad kontrollida oma töö iga osa, võid järgmistel aastatel võtta ette juba pikemaid esinemisperioode ja suuremaid tükke, kaasata meeskonda rohkem inimesi ja nii edasi.

Arashk: Kas saad tuua mõne näite artistist, kes on Fringe'i kaudu tõelise tuule tiibadesse saanud?

Kaisa: Eelmisel aastal esines Tallinn Fringe'il karakterkoomik ja kloun Charlie Mulliner. Tema etteaste teatriklubis Heldeke! oli vaimustav! Hiljem võitis ta Adelaide Fringe'il auhindu ning teeb nüüd suuri rahvusvahelisi tuure. Fringe'i rada on lennutanud terves maailmas orbiidile paljusid alates armastatud näitlejatest (nt Miriam Margoyles lõi aastakümneid tagasi Edinburghis laineid) kuni Hollywoodi staaride ja tuntud püstijalakoomikuteni.

Arashk: Kas sul on viimaseid soovitusi tänavustele osalejatele ja publikule?

Kaisa: Ära lase asjal stressirohkeks muutuda – pinge tuleb sinu enda seest, nii et muuda mõtlemist ja tee sellest lõbus kogemus. Publikul soovitan samuti mitte muretseda suure valiku pärast: lase end üllatada ja astu sisse mõnda väikesesse ning ebatavalisse kohta. Mis kõige tähtsam — toetu suusõnalisele kumule. Kuula, millest tänaval ja kohvikutes ja baarides räägitakse. Tänapäeva digimaailmas peame endale meelde tuletama, mida tähendab elada inimeste ühiskonnas: rääkige üksteisega, küsige soovitusi ja olge julged!