Eesti kultuurimaastikul valitseb praegu kummaline paradoks. Kui vaadata riigi pikaajalist eelarvestrateegiat, seisavad suured riiklikud sihtasutused ja institutsioonid järgmistel aastatel silmitsi aeglase ja bürokraatliku eelarvekärpega. Ometi rohelise tule saanud 1,5 miljoni eurone täiendav kultuuritoetuse süst on mõeldud just selleks, et raputada viisi, kuidas Eesti kultuur maailma jõuab ja kuidas noor publik kunstiga suhestub.

Sõltumatu ja vaba juurdepääsuga (uncurated) festivali ökosüsteemi, nagu Tallinn Fringe Festival, jaoks ei ole see lihtsalt kuiv finantsstatistika – see on otsene võimalus ja katalisaator vabakutselistele loojatele.

             ESTONIAN MINISTRY OF CULTURE — €1.5M STRATEGIC INJECTION
             │
             ├──► [ €1,000,000 ] — "Estonia Culture in the World" Fund
             │                     • International visibility & export capacity
             │                     • Cultural diplomacy & cross-border networking
             │
             └──► [ €500,000 ]  — Youth Culture Engagement
                                   • Expanding access to alternative cultural education
                                   • Building the next generation of live-art audiences

Suurem amps: 1 miljon eurot rahvusvahelise haarde saavutamiseks

Lõviosa ehk 1 miljon eurot sellest süstist suunatakse otse olemasolevasse “Eesti kultuur maailmas” meetmesse. Kultuuriministeeriumi eesmärk on ratsutada kultuuridiplomaatia lainel ning tagada, et Eesti kaasaegsed hääled oleksid kuuldavad ja märgatavad ka väljaspool riigipiire.

Miks see on Fringe-kogukonna jaoks oluline?

Fringe-festivalid on oma olemuselt rahvusvahelised kaubateed. See on koht, kus näiteks Viljandist pärit indie-füüsilise teatri lavastus jääb silma Adelaide’i promootorile või kus Edinburghist pärit hullumeelne sooloartist leiab endale Eesti kaasprodutsendi.

Orgaaniline amps: 500 000 eurot uue põlvkonna kasvatamiseks

Ülejäänud 500 000 eurot on mõeldud laste ja noorte kultuurile lähemale toomiseks. Riigi eesmärk on laiendada mitmekesise kultuurihariduse kättesaadavust ja kasvatada orgaaniliselt järgmist põlvkonda, kes oskab elavat etenduskunsti hinnata.

Sõltumatu etenduskunst – olgu selleks burlesk, kaasaegne tsirkus, eksperimentaalne luule (spoken word) või piire kompav stand-up – kannatab sageli “auditooriumi vananemise” all või on kõrgete piletihindade tõttu suurtes riigiteatrites kättesaamatu. Suunates raha selleks, et tuua noored kokku vahetu ja elava kultuuriga, toetab riik sisuliselt otse sõltumatu kunstiskeene tulevast publikubaasi.

Sõltumatu vaatenurk: Samal ajal kui suured riiklikud teatrid vaidlevad jätkuvalt rahastusmudelite ja eelarve laepirangute üle, liigub see konkreetne 1,5 miljoni eurone süst telliskiviseintega monoliitidest mööda. See keskendub täielikult liikumisele ja inimestele – Eesti kunsti maailma viimisele ja värskete noorte silmapaaride saali toomisele. Tallinn Fringe’i hubaseid, kulunud ja ilusaid saale täitvate artistide jaoks on uks toetuste juurde just veidi rohkem praokile lükatud.

Tasub Kultuuriministeeriumi taotlusvoorudel ja tingimustel silma peal hoida – see on märk, et aeg on mõelda suuremalt, rahvusvahelisemalt ja oma kõige hullumeelsemad projektid töösse panna.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga