Tallinn Fringe Festivalist on saanud Eesti alternatiivkunsti maastiku lahutamatu osa, pakkudes kuu aega kestvat toore loovuse ja vaba eneseväljenduse plahvatust. Kuid kuidas see liikumine alguse sai ja mida see kohaliku kultuuri jaoks tähendab? Hiljutises intervjuus, mille tegi Arashk Azizi platvormile Tunitemusic, jagas festivali direktor ja asutaja Dan le Man selle pöörase ettevõtmise tagamaid. Toetudes oma isiklikule taustale tsirkuse ja füüsilise teatri vallas, on Dan viimase kümnendi jooksul üles ehitanud platvormi, kus sõltumatud artistid saavad särada ilma keskselt korraldatud filtriteta või ametlike loakomiteedeta.
Siin on pilguheit sellele, mida Fringe endast kujutab ja kuidas see on Eestis kümne aasta jooksul kasvanud.
Arashk: Kuidas sa kirjeldaksid Fringe’i kellelegi, kes ei tea sellest midagi?
Dan: Laiemalt rääkides on fringe-festival platvorm, kus puudub keskne organisatsioon, mis otsustaks, kes või mis on programmi jaoks „piisavalt hea“. See sai alguse Edinburghis 1947. aastal, kui rühm teatritruppe, kes jäeti Edinburghi rahvusvahelisest festivalist kõrvale, otsustas luua oma avatud platvormi. Tänapäeval on maailmas umbes 350 fringe-festivali. Kuigi mõned kasutavad mahupiirangute tõttu loosi või kerget kureerimist, tegutsevad nad kõik ühise eesmärgi nimel: anda hääl neile, kes muidu võiksid jääda kuulmata.
Arashk: Mis tähendus on Fringe’il sinu isiklikust vaatenurgast? Miks sa alustasid sellega just Eestis?
Dan: Külastasin Edinburghi Fringe’i 2000. aastate alguses noore alustava artistina, tehes tänavashowsid – ükski teine festival poleks mind tol hetkel vastu võtnud. See kogemus oli murranguline ja andis mulle parima kunstihariduse, mis ma kunagi saanud olen. Eestisse kolides märkasin siin täpselt samasugust tühimikku. Alustasin Tallinn Fringe’iga, et pakkuda täiendavat struktuuri neile Eesti artistidele, kes jäävad tavapärasest repertuaariteatrite süsteemist väljapoole. Minu isiklik edu mõõdupuu on tugeva ja elujõulise kunstikogukonna loomine, kus kunsti väärtustatakse ning artiste toetatakse professionaalse karjääri arendamisel. Mind teeb siiralt õnnelikumaks näha uusi tõusvaid artiste ja produtsente säramas.
Arashk: Fringe on Eestis toimunud juba 10 aastat. Kuidas sa näed publiku ja artistide tagasisidet?
Dan: Publiku vastukaja on olnud väga positiivne ja me oleme aastate jooksul järjepidevalt kasvanud. Kui inimesed festivali avastavad, võtavad nad selle hästi vastu. Ka artistide tagasiside on positiivne, kuid pidev väljakutse on aidata neil mõista, et Fringe erineb olemuslikult tavapärastest kureeritud festivalidest. Kulub palju selgitustööd, et esinejad mõistaksid: osalemine on nende endi valik ja vastutus. Märkimisväärne on see, et Tallinn Fringe on viimastel aastatel saavutanud esinejate seas pea 50/50 soolise tasakaalu, pakkudes lava naisloojatele, kes on meie piirkonna tavapärastel festivalidel sageli alaesindatud.